Kalamajanduslikult tüübilt on Võrtsjärv koha-latikajärv

Koha

Koha (Sander lucioperca) kudemiseks on Võrtsjärves rohkesti kõva kivise põhjaga varesid ning noorkalade toiduks küllaldasel hulgal tinti ja teiste kalade maime. Tugevad põlvkonnad tekivad madala veega aastatel, kui vesi soojeneb kiiremini, kudemine toimub varem, maimude kasvuaeg pikeneb ja neil on rohkem väljavaateid saada röövkalaks juba esimesel eluaastal, mis kiirendab järsult nende kasvu (pikkus talve alguseks 10-12 cm) ja suurendab ellujäämust. Siin on eriti tähtis tindi kui kohamaimude peamise ja kõige paremini kättesaadava toiduobjeki rohkus. Kui tinti on vähe või kevad ja suvi on jahedad, on kohamaimud sunnitud sööma terve esimese eluaasta jooksul zooplanktonit, mistõttu nende kasv jääb kängu (novembris 5,5-6,5 cm) ja talvine suremus ulatub 90 protsendini.

Keskmine aastane kohasaak Võrtsjärvest jääb vahemikku 30-50 tonni.

Võrtsjärvest püüti 2009.a. veebruaris Eesti rekordkoha, 16,9 kg kaaluv ja 96 cm pikk, arvatavalt ligi 20-aastane kala.

Latikas

Latikas (Abramis brama) on Võrtsjärve headest suurtest kaladest kõige saagikam. Võimsa sigivusega kala leiab sobivaid koelmuid nii kõrge kui ka madala vee puhul. Alles 3-4 aasta vanuselt, so 12-20 cm pikkuselt, läheb ta zooplanktonilt üle põhjaloomatoidule. Põhitoiduks on surusääsklaste vastsed (punased ussikesed), millega on tugavaks toidukonkurendiks angerjale. Latika populatsiooni harvendamiseks eesmärgiga parandada angerja toiduolusid kaotati 1970-ndate teises pooles kõik latika püügipiirangud (alammõõt, kudemisaegne püügikeeld). Nüüd moodustab väike latikas väljapüütud peenkalast 70-80%; allesjäänutele on rohkem süüa, kiirenenud on latika kasv ja suurenenud tüsedus.

Üle 30 cm pikkune latikas annab Võrtsjärve heade töönduskalade saagist üle ühe kolmandiku. Keskmine aastane latikasaak Võrtsjärvest on umbes 100-150 tonni, 2008. aastal oli see ligi 180 tonni.

EMÜ Võrtsjärve õppekeskus
Limnoloogia tee 1, Vehendi küla Rannu vald Tartumaa, 61117, tel: 522 9570, e-post: anu.metsaremu.ee